Okaspuude oksad

Mida heledam on okas (rohkem õhulõhesid), seda paremini talub puu linnaolusid.

Sugukond männilised Pinaceae

Enamus männilistest on igihaljad.

Perekond Nulg Abies

• 35-40 liiki. Eestis umbes 15 liiki.
• Okka ristlõige ovaalne.
• Õhulõhed ainult okka alumisel küljel.
• Okka tipp väikese sisselõikega (enamustel).
• Okas kinnitub võrsele tugevamalt/laiemalt kui kuusel.
• Käbid on püstiselt.
• Käbi laguneb ära ja püsti jäävad ainult rootsud.
• Pungad on ümmargused.

Siberi nulg Abies sibirica

Pealtvaade

Okka pikkus 1-2cm.
Okas on kitsas, väikese sakiga, alt mitte väga valge.
Okkad suunatud võrse tipu suunas.

Oksa alumine külg

Palsamnulg  Abies balsamea


Okast näpu vahel hõõrudes lõhnab balsamvaigu järgi.
Okkad külgede poole "kammitud".
Okas murdub kergesti.
Alt valkjam, Peal võib olla õhulõhesid.

Hall nulg Abies concolor

Okas pikem ja sinakashall.
Okkal pole otsas sisselõiget.

Korea nulg Abies koreana

Okkad 1-2cm ja altküljelt täiesti valged.
Okka alumine külg on üles pööratud.

Euroopa nulg Abies alba

Okkad ühes tasapinnas.
Pealmised okkad lühemad.

Perekond kuusk Picea

• 40-50 liiki.
• Ühekojalised suured puud.
• Eluiga umbes 150 aastat.
• Taluvad varju ja on kiirekasvulised.
• Hea puit.
• Okka ristlõige rombikujuline.
• Okkal on õhulõhed igas küljes.
• Okkal on tervav tipp.
• Okas kinnitub võrsele "niidikese" abil (kukub kergemini maha kui nulul).
• Käbid on noorena püstised, hiljem rippuvad.
• Pungad tilgakujulised.

Harilik kuusk Picea abies

Serbia kuusk Picea omorika


Okas kahetahuline ja alt valkjas.

Kanada kuusk Picea glauca


Okkad harjasjad.
Okast lõhnab mustsõstra järgi.

Must kuusk Picea mariana


Lühikesed tömbitipulised okkad, mis ei torgi.

Torkav kuusk Picea pungens

Suured teravad harjasjad okkad.

Perekond tsuuga Tsuga

• 6-7 liiki (Eestis 3-4 liiki).
• Noorelt latv longus
• Pisikesed (1-2cm) käbid.
• Lapikud alt valkjad okkad.
• Suhteliselt lühiealised ja väikesed.

Kanada tsuuga Tsuga canadensis

Perekond ebatsuuga Pseudotsuga

• 4-5 liiki.

Harilik ebatsuuga Pseudotsuga menziesii

Käbil on iseloomulikud kattesoomused.

Iseloomulik ladvapung.

Perekond lehis Larix

• Umbes 20 liiki.
• 1kojalised suvehaljad puud.
• Kiirekasvuline.
• Okkad kinnituvad lühivõrsete külge kimpudena (20-70 okast), pikkvõrsetele ühekaupa.
• Talub hästi linnatingimusi.
• Ei kasva kehval mullal. Tahab savikat viljakat mulda, parajat niiskust.

Euroopa lehis Larix decidua

Võrse kasvab läbi käbi. Käbi on noorena punane. Väikesed kattesoomuste tipud on näha.

Siberi lehis Larix sibirica


Käbid suuremad kui euroopa lehisel.
Soomused suuremad ja tugevamad.
Kattesoomuste tippe ei näe.

Jaapani lehis Larix kaempferi


Käbi soomuste tipud on väljapoole pöördunud.
Noored võrsed punakaspruunid.

Hübriidlehis Larix x marschlinsii
Käbid on euroopa - ja jaapani lehise vahepealsed.


Perekond mänd Pinus

• Üle 100 liigi.
• Okkad kimpudena lühivõrsete küljes.
• Kui okkad on 2kaupa, siis on ristlõige poolringi kujuline.
• Kui okkad on 5kaupa, siis on ristlõige kolmnurkne.

2okkalised:

Harilik mänd Pinus sylvestris

Sinakasrohelised okkad. 

Mägimänd Pinus mugo

Tugevad jämedad võrsed.
Tumerohelised okkad.

Must mänd Pinus nigra
Okkad 10-15 cm. Suhteliselt suur käbi.

5okkalised männid:

• Seedermändidel sama aasta võrse sametjalt karvane.
• Seeme on ilma lennutiivata.

Korea seedermänni käbi

Alpi seedermänd Pinus cembra


Okkad karedad.

Kääbus-seedermänd Pinus pumila

Õrnemad ja lühemad okkad.

Rumeelia mänd Pinus peuce
Suur käbi. Okkad kinnituvad vaid võrsete tippudesse, võrse pole karvane.

Sugukond küpressilised Cupressaceae

• Paljudel on okaste asemel soomused.
• Alguses on kõik taimed okastega.
• Taimed 2kojalised.
• Viljad valmivad 2.-3. aastal

Perekond elupuud Thuja

Välimised soomused liibuvad vastu keskmist soomust.

Harilik elupuu Thuja occidentalis

Soomus altpoolt kollakasroheline.

Hiigel-elupuu Thuja plicata

Valkjasroheline soomuste tagakülg.

Perekond ebaküpress Chamaecyparis

• Välimised soomused on keskmisest soomusest eemale suunatud.
• Viljad on ümmargused nagu herned.

Mägi-ebaküpress Chamaecyparis pisifera

Perekond kadakas Juniperus

• Umbes 50 liiki.
• On 1- ja 2kojalisi.
• Paljudel on okaste asemel soomused.

Harilik kadakas Juniperus communis

Okkad on kolmekaupa männasjalt kinnitatud.

Sabiina kadakas Juniperus sabina

Sabiina kadaka okastega sort

Põhiliigil on okaste asemel soomused.

Sugukond jugapuu Taxaceae
Perekond jugapuu

• Üks varju taluvaim okaspuu.
• 2kojaline
• Vili marjataoline : üks seeme on kaetud seemnerüüga.
• Kõik puu osad peale seemnerüü on mürgised.

Harilik jugapuu Taxaceae baccata

Tumerohelised okkad. 

Kasutasin oma dendroloogia (õp U.Roht) konspekti. Pildid tegin tunnis.